Braille kuvar

Braille kuvar (inglise refreshable braille display) ehk Braille punktkirjaekraan on arvuti eriseade info jooksvaks väljastamiseks Braille kirjana.

Reeglina väljastab korraga ühe tekstirea – umbes 40 märki. Kuvar koosneb lugemisribast ja juhtklahvidest. Lugemisreal väljastatakse tekst Braille kirjas (ehk punktkirjas ehk pimedate kirjas). Teksti väljastamisel tõusevad ühe märgi puhul vajalikud tihvtid. Üks märk koosneb üldjuhul kuuest kuni kaheksast punktist. Braille kuvarit saavad kasutada nägemispuudega inimesed, kes ei ole võimelised kasutama tavalist kuvarit. Inimene saab tunnetada lugemisreal olevaid märke sarnaselt paberilt Braille kirja lugemisega. Seadet saab kasutada koos kõnesüntesaatoriga või ilma.

Mehaaniline informatsioon

Värskendava punktkirjakuvari põhi integreerib puhast punktkirjaklaviatuuri. Sarnaselt Perkinsi Brailleriga (Braille kirjutusmasin) on kuvari sisendiks kaks paari neljaklahvilisi paneele mõlemal pool seadet. Seadme väljundiks on värskendatav punktkirjaekraan, mis koosneb elektromehaanilistest märkidest, millest igaühe puhul saab tõsta või langetada kaheksat ümara otsaga tihvti. On ka teisi variatsioone seadmest, mis kasutavad tavapärast QWERTY-klaviatuuri sisendi jaoks ja punktkirja tihvte väljundi jaoks. Samuti on olemas aga ka ainult sisend- ja väljundseadmeid.

Mehhanism, mis tõstab tihvte, kasutab piesoelektrilist efekti, mis tähendab, et tihvt paisub, kui rakendada sellele pinget. Piesoelektrilise efektiga kristall on ühendatud kangiga, mis omakorda tõstab tihvti kuvari pinnalt üles poole. Kuvari iga tihvti jaoks peab olema oma kristall, ehk kuus kuni kaheksa kristalli iga märgi kohta. Selliseid kuvareid on keeruline toota, lisaks peab seade vastu pidama igapäevasele kasutamisele, mis tähendab, et kuvarid on hinnalt kallid. Enamik kuvareid koosneb 40- või 80-märgilisest reast. Kuvarid koos klaviatuuriga, mis on mõeldud kaasaskandmiseks ja märkmete tegemiseks, võivad koosneda ka 18–40-märgilisest reast. Mõnel mudelil tähistatakse kursori asukohta punktide vibreerimisega ja mõnel mudelil on iga lahtriga seotud lüliti, mis liigutab kursori otse vajalikku lahtrisse.

Tarkvara

Kuvari tarkvara kutsutakse ekraanilugeriks. See tarkvara kogub vajaliku informatsiooni ekraanilt operatsioonisüsteemi abil. Seejärel muudetakse saadud informatsioon Braille märkideks ning saadetakse edasi kuvarile, mis märgid väljastab lugemisreal.

Ekraanilugerid, mida kasutatakse graafiliste operatsioonisüsteemide puhul, on eriti keerulised. Seda põhjusel, et graafilised elemendid, näiteks aknad, vahelehed või liugurid, on vaja interpreteerida ja tõlgendada teksti vormi. Tänapäevastel operatsioonisüsteemidel on tavaliselt olemas API, mis aitab ekraanilugeritel vajalikku teavet kätte saada. Sellised rakendustarkvara liidesed on näiteks kasutajaliidese automatiseerimine (UIA) Microsoft Windowsi jaoks, VoiceOver macOS-i ja iOS-i jaoks ning AT-SPI GNOME-i jaoks.

Pöörleva rattaga punktkirjaekraan

Pöörleva rattaga Braille kuvar töötati välja 2000. aastal Riikliku Standardi- ja Tehnoloogiainstituudi poolt (NIST – National Institute of Standards and Technology). Teine sarnane seade töötati välja Belgia Leuveni Ülikoolis. Sellise kuvari puhul on asetatud Braille punktid pöörleva ratta servale. Inimene, kes seadet kasutab, saab pidevalt lugeda hoides oma sõrme ühe koha peal, samal ajal kui ratas pöörleb valitud kiirusel. Punktkirja täpid on seatud rattale lihtsas skaneerimise stiilis, kuna rattal olevad punktid pöörlevad mööda statsionaarsest aktuaatorist ehk täiturist, mis määrab Braille märgid. Selle tulemusena väheneb oluliselt tootmise keerukus. Pöörleva rattaga punktkirjaekraanide tootmiskulu peaks seetõttu olema väiksem kui traditsiooniliste Braille kuvarite oma.

BrailleNote

BrailleNote on seade, mis on välja töötatud HumanWare’i poolt märkmete tegemiseks nägemispuudega inimestele^[1]. BrailleNote'is on koos Braille klaviatuur, Braille kuvar ja ekraaniluger. Sarnane seadeldis on ka VoiceNote, millel aga punktkirja kuvarit ei ole. BrailleNote GPS on BrailleNote seade, koos välise GPS-mooduliga. BrailleNote'i seadme seeria sai alguse 2000. aastal, olles sel ajal esimene taoline seade.

Braille e-raamat

Braille e-raamat on värskendatav punktkirja kuvar, mis kasutab ekraanil punktkirjapunktide tõstmiseks elektroaktiivseid polümeere või kuumutatud vaha, mitte mehaanilisi tihvte. Kuigi need pole oma olemuselt kallid, ei ole need väikese tootmismahu tõttu osutunud ökonoomseks. Punktkirjaraamatud kirjutati algselt paberile, 1951. aastal leiutatud Perkinsi Brailleri kirjutusmasinaga, mida täiustati 2008. aastal, teine viis punktkirjaraamatute tootmiseks oli punktkirjaprinterid või reljeefid.

2016. aastal leiutasid kuus Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) naisüliõpilast prototüüpseadme, mis võimaldab paberil olevat teksti tõlkida reaalajas punktkirjaks.^[2] Kaasaskantav seade tõlgib paberil (näiteks raamatus) olevat teksti sisemise kaamera ja Braille kuvari abil. See seade ei ole veel müügil ning vajab veel uuringuid, kuid saaks olla tulevikus alternatiiv Braille e-raamatule ja võimaldada nägemispuudega isikutel lugeda tavapäraseid raamatuid reaalajas.

Ajalugu

Papenmeier Reha alustas arendusprogrammi koos Werner Boldtiga, kes töötas Saksamaal Dortmundi ülikoolis ja tootis 1975. aastal värskendatava punktkirjaekraaniga elektroonilise seadme BRAILLEX. ^[3]

1982. aastal tootis Telesensory esimese VersaBraille kuvari; seda turustati ainult Ameerika Ühendriikides.

USA patent kursori suunamiseks väljastati 1991. aastal Arend Arendsile ja Jaap Breiderile, Hollandi punktkirjaekraanide tootja Alva B.V. presidendile. Algne Hollandi patent esitati 1987. aastal. Kursori suunamisest sai kiiresti värskendatavate punktkirjaseadmete oodatud funktsioon.

PulseData International ja HumanWa andsid aastal 2000. välja BrailleNote'i märkmetegijate sarja, millel on punktkirja- ja QWERTY-klaviatuurid ning sünteesitud kõne ja värskendatav punktkirjaekraan. 2005. aastal andis HumanWare välja BrailleNote'i sarja teise põlvkonna, mPoweri sarja.

Papenmeier andis 2001. aastal välja oma Elba märkmekirjutaja, esimese Linuxi-põhise märkmekirjutaja, millel on punktkirja- ja QWERTY-klaviatuur ning värskendatav punktkirjaekraan.

Freedom Scientific alustas 2003. aastal oma Windowsi-põhise PAC Mate märkmiku tarnimist. Seade oli saadaval punktkirjaklaviatuuri ja QWERTY-klaviatuuriga (ilma värskendatava punktkirjaekraanita). Selle seadme versioonid 20- ja 40-lahtrilise punktkirjaekraaniga ilmusid 2003. aasta lõpus. PAC Mate Omni, teise põlvkonna PAC Mate märkmikud, ilmusid 2007. aastal. Alva Mobile Phone Organizer tuli 2003. aastal turule, mis oli esimene ja ainus mobiiltelefonide ja märkmike hübriid. Toimides kui mobiiltelefon ja isiklik korraldaja, mis pakkus 20-lahtrit punktkirjaekraani, punktkirjaklaviatuuri ja kõnesüntesaatorit.

NFB konverentsil 2004. aastal tõi HumanWare välja BrailleNote PK, mis oli USA väikseim elektrooniline märkmik, millel on 18-lahtriline värskendatav punktkirjaekraan ja kõnesüntesaator. HumanWare, varasem PulseData, tõi 2004. aastal turule Brailliant 20 ja 40, esimesed värskendatavad Bluetoothiga punktkirjaekraanid. G. W. Micro kuulutas 2006. aastal välja oma esimese märkmiku Braille Sense'i, millel on värskendatav punktkiri, sünteesitud kõneväljund ja punktkirja klaviatuur. BrailleSense'il on LCD-aken, MP3-mängija, DAISY-mängija ja välise kuvari tugi. 2008. aastal G.W. Micro täiustas Braille Sense'i, et millest sai Braille Sense +. Märkmetegijate ritta lisandus ka Voice Sense.

Vaata ka

Kirjandus

Kaido Kikkas. Infotehnoloogiasõnastik eripedagoogidele. Tallinn : Tallinna Tehnikaülikool, 1998.

Viited

Välislingid

[Notetaker-1] ttps://www.humanware.com/microsite/bntouch/index.php

[Tõlkimine-2] ttps://futurism.com/mits-portable-translator-can-convert-text-to-braille-in-real-time

[Ajalugu-3] ttps://nfb.org//sites/default/files/images/nfb/publications/fr/fr28/fr280109.htm Vaadatud 01.05.2022

[1]

[2]

[3]